Moderniseerimisplaan valmis, eelarve esialgselt heaks kiidetud. Teostaja esitab esimese küsimuse: „Kus on süsteemi dokumentatsioon?". Selgub, et on wiki, mida viimati uuendati viis aastat tagasi, mõned skeemid „kuskil võrgukettal" ja kood, mis on iseendale dokumentatsiooniks. Hinnapakkumine kasvab kolmandiku võrra. Sest teostaja ei hinnasta tööd, vaid ebakindlust.
See tekst kirjeldab praktikat, mis selle ebakindluse laualt maha võtab: enne kui keegi vana rakenduse koodi puutub, taastatakse teadmised selle kohta. Veel hiljuti tähendas selline etapp nädalaid analüütiku tööd ja vähesed otsustasid selle kasuks. Täna teeb AI enamiku sellest analüüsist tööpäevadega. Ja see muudab kogu projekti järjekorda.
Kõigepealt kaart, siis kood
Süsteemi moderniseerimine ilma ajakohase dokumentatsioonita meenutab hoone remonti ilma kommunikatsioonide plaanita. Saab küll, aga iga seina lammutamine on loterii: võib-olla pole seal midagi, võib-olla aga toru, millest sõltub pool korrust. Rakendustes on selleks toruks vahel integratsioon laoga, mida mäletas ainult koodi autor, või öine eksport, mida raamatupidamine vaikselt kasutab.
Seepärast on mõistlik järjekord intuitiivsele vastupidine. Ei alustata uue koodi kirjutamisest ega isegi hinnapakkumisest. Alustatakse kaardist.
Mida AI koodist, andmebaasist ja logidest välja võtab
Tänapäevased analüüsitööriistad suudavad lugeda süsteemi kohta kolme tõeallikat: lähtekoodi, andmebaasi struktuuri ja toodangukeskkonna logisid. Nende ristamisel sünnib süsteemi kaart, mis hõlmab nelja kihti.
Esimene on moodulid: millest süsteem koosneb ja mille eest iga osa vastutab, kirjeldatuna keeles, mis on arusaadav ka väljaspool IT-d. Teine on andmevood: kust andmed sisenevad, mis nendega teel juhtub, kuhu need maanduvad. Kolmas on integratsioonid ehk kõik kohad, kus rakendus räägib teiste süsteemidega: raamatupidamise, lao, poe, partneritega. Just need lähevad muudatuste juures kõige sagedamini katki.
Neljas kiht on kõige vähem ilmne: surnud kood. Logide analüüs näitab, milliseid funktsioone pole aastaid välja kutsutud ja millistesse tabelitesse ei ole keegi alates 2019. aastast kirjutanud. Vanemates süsteemides moodustab selline ballast sageli arvestatava osa tervikust. Iga rida, mida ei ole vaja üle kanda, on projektis reaalne kokkuhoid.
Mida kaart muudab otsuses „kirjutada ümber või moderniseerida"
Otsusest endast kirjutasime eraldi, nelja kriteeriumi tekstis: otsustusraamistik. Süsteemi kaart annab neile kriteeriumidele kõvad andmed. Ilma selleta hinnatakse tehnoloogilist võlga tunde järgi ja riski anekdootide põhjal. Kaardiga on must-valgel näha: millised moodulid kannavad äriväärtust, millised on surnud, kus istuvad integratsioonid, mis tõstavad iga muudatuse riski.
Tulemused üllatavad mõlemas suunas. Vahel osutub süsteem, mille „peab nullist ümber kirjutama", kolmveerandi ulatuses terveks ja piisab kahe mooduli vahetamisest. Vahel vastupidi: rakendus näeb süütu välja, aga kaart paljastab kümmekond dokumenteerimata ühendust, mis teevad osalise moderniseerimise ümberkirjutamisest kallimaks. Mõlemal juhul sünnib otsus andmete, mitte emotsioonide pealt. Ja teostaja, kes saab mõistatuse asemel kaardi, hinnastab tööd, mitte riski.
Meie hinnangul peaks kaardi taastamine olema moderniseerimislepingu eraldi, esimene etapp, oma vastuvõtuga. Isegi kui pärast seda etappi otsustad, et moderniseerimise teeb keegi teine või ei tee sa seda üldse, jääb dokumentatsioon ettevõttesse ja töötab edasi.
Kuidas kontrollida seda, mille AI genereeris
Automaatselt genereeritud dokumentatsioon ei ole oraakel. Seda tuleb kontrollida. Kõige tõhusam meetod on lihtne: ülevaatus koos inimesega, kes süsteemi kõige paremini tunneb, sageli ainsana ettevõttes. Erinevus klassikalisest lähenemisest seisneb selle inimese rollis. Sa ei palu tal teadmisi kirja panna, mida keegi ei armasta ja mis venib kuid. Sa palud valmis kirjelduse retsensiooni, ja osutamine „siin klapib, siin mitte" käib kordades kiiremini kui nullist kirjutamine.
Hea praktika on käia mõned kõige olulisemad protsessid algusest lõpuni läbi: tellimus, arve, reklamatsioon. Kui kaart kirjeldab kriitilisi vooge ja pisteliselt kontrollitud detaile õigesti, võib seda usaldada ka ülejäänud valdkondades. Selle saab teha ühe päevaga.
Mida AI ei taasta
Siin aus reservatsioon: kood ütleb, mida süsteem teeb, aga ei ütle, milleks. Kummaline erand allahindluse arvutamises võib olla viga, aga võib olla ka 2016. aasta kaubanduslik kokkulepe, mis kehtib endiselt ühele suurele kliendile. Seda ei lahenda ükski koodianalüüs. Kümnendi taguseid ärikavatsusi taastatakse intervjuudega: lühikeste vestlustega müügi-, raamatupidamis- ja operatsiooniinimestega, mida peetakse juba kaart käes. Kaart ütleb, mida küsida, aga vastused on inimesel.
Omaette teema on ka rakenduse ümbrus: serverid, võrk, varukoopiad. Selle kihi dokumenteerimisest kirjutasime tekstis taristu dokumentatsiooni auditist.
ESKOM AI-s viime kaardistamise etapi läbi spetsialiseerunud AI-agentide meeskonnaga kogenud inseneride järelevalve all: tüüpilise ärisüsteemi analüüs võtab tööpäevi ja tulemuseks on dokumentatsioon, mis on loetav nii juhatusele kui ka tehnilisele meeskonnale. Kui selle järel sünnib moderniseerimisotsus, kulgevad edasised tööd automatiseeritud tarkvaraarendusprotsessis täieliku testide valikuga — ühik-, integratsiooni-, E2E-, kasutajaliidese-, turva- ja jõudlustestid.
Millest enda juures alustada
Vali üks süsteem: see, mille moderniseerimist oled kõige kauem edasi lükanud või mida kardad kõige rohkem puutuda. Telli selle kaardi taastamine iseseisva, väikese etapina, enne kui palud kelleltki ümberehituse hinnapakkumist. Tasuta konsultatsioonil anname nõu, kuidas sellist etappi planeerida ja mida sellelt oodata.
Lepi kokku tasuta konsultatsioon kontaktivormi kaudu →